21. nov 2017

Töllakad kalad, nunnud jõuluvanad ja jõululaat

Õmblusmamslit tabanud jõlenohu tõttu langes iganädalane lapitekiprojekt juba eos varjusurma. Sellepärast siis mõned varem valmis treitud asjakesed. Alustuseks alustagem põhjusest. Mulle on korduvalt öeldud, et iga asja tegemiseks peab olema põhjus. Õmblusmamsli kohta ei pea see ütlus eriti paika sest mõnda asja teen ma täiesti põhjuseta ja mõni asi jääb põhjendamatult tegemata. Aga seekord on põhjuseks Pärnu Vabakooli jõululaat. Minu noorima lapsukese kool, ei jäta ma mainimata. Kuna Vabakool on kogukondlik kool, siis paljudes asjades tuleb ka lapsevanematel käed külge panna. Minule see sobib ja olen hea meelega kooli ihuõmbleja. Kui muudeks asjadeks mõistust napib on vähemalt midagi, millega saab kasulik olla. Nagu aru saada, on siinkohal tegu jõulukraamiga, mis läheb käsitööletti müügiks. Kalapinalid muidugi eriti jõululikud ei ole ja passivad oma olemuselt rohkem halloweeni. Muidu on nad üsna asjalikud ja tänapäeva lapsed on õudustega nii harjunud, et üks töllakas kala neid verest välja ei vii. Vähemalt minu tüdruk arvas, et jõle nunnud pidid olema. Tehtud on kalapinalid teksamaterjali vähendamise projekti raames. Targu mainin, et teksamaterjal ei vähenenud märkimisväärselt.

lapitehnika

Jõuluvanapadi on muidugi märksa nunnum ja ka jõululikum. Selline pehme ja karvane. Tagumisel poolel on ehe ja ehtne jõulukangas. Suuruseks 40 x 40 cm.

lapitehnika

Ja et blogipostitus ikka täie ette läheks, siis pisut reklaami. Fantastiline, et Pärnu linna üks väiksemaid põhikoole igal aastal sellise suure asjaga hakkama saab.



13. nov 2017

Rohelise heinamaa mängutekk. Disain 3-1

Kui Õmblusmamsel oma üüratute kangakottidega päälinna odavmüügilt naases avastas ta, et kõik on täis. Ei leidu enam mitte ühtegi pilu, pragu ega õõnsust, kuhu mahuksid need 25 meetrit kangast. Laiaks löödud raha ei julge kokku arvatagi. Oh taevas! Ups, i did it again! Pisut depressiivsemad inimesed suunduksid juba ravile. Huvitav, kas Wismaris kangahoolikutega ka tegeletakse? Aga ei, kümned tonnid kangast Õmblusmamslit ei murra! Iga soodusmüük on kokkuhoid ja pühalik lubadus antud. Üks lapitekk nädalas. Või vähemalt mingisugunegi valmis tehtud tükk, kus on paika pandud miinimum meeter varem valmis ahnitsetud tekstiili. Väike arvestus. Miinimumprogrammil õmmeldes kuluks nädalavahetusel kokku veetu töötlemisele ligikaudu viis kuud. Kõikide kodus leiduvate kangaste kasulikule kasutamisele aga vähemalt 200 aastat. Nojah, mis siis ikka. Jääb üle ainult pikka iga soovida. Selle nädala lapitekikene on olemas. Küll pisike 115 x 115 cm, kuid alustuseks asi seegi.

lapitekkide müük

Tegemist rohurohelise, lillelise, päikeselise mängutekiga või siis pisut paksema beebitekiga. Justnimelt kaks ühes. Mitte liiga jäik, et tekiks ei sünniks ja mitte liiga õhuke, et põrandale ei kõlbaks panna. Tekkinud on ta täiesti tuju ajel. Vaatasin aknast õue ja leidsin, et just see on see, mida ma antud hetkel vajan. Ma usun, et kui aknast õue vaadata, siis keegi ei imestaks.

beebitekk, lapitekk lapsele

Aga et asi mitte igav ei oleks, siis lepatriinu tiibade alla saab midagi pisikest peita, liblikate tiivad krõbisevad ja lehvivad ja lillekesigi annab näperdada. Ning isegi lapiteki taga on tulbipõld.

beebitekk

30. okt 2017

Lapitekk "Ola Brasil"

Isegi keskealisena teen ma paljusid asju elus esimest korda. Näiteks ei ole ma mitte kunagi varem teinud Brasiilia teemalist lapitekki brasiilia perele. Vat selline põnev tellimus jõudis minu juurde. Ja mida teab üks Õmblusmamsel Braiiliast. Ega suurt midagi peale selle, et on väga suur ning värvikirev maa, kõneldakse portugali keelt ja mängitakse jalgpalli. Ja muidugi Rio de Janeiro ja auriku hääl, neiud bikiinides suhkrupea mäel. Ühesõnaga, sellest valikust olid Eestis elava Brasiilia pere katsikukingile kõige sobivamad jalgpall, palmipuu ja värvikirev Brasiilia papagoi.


lapitehnika

Mitte selline Austraalia varblane, kes meil nüüdsest lapse tungival nõudmisel kodus elab. Meite varblase nimi on Vasja. Ta on osutunud pataloogiliseks põgenikuks ja teeb pidevalt häält, nagu oleks suitsuanduri patareid tühjad. (Vaesed naabrid) Kas ma peaksin sellest midagi järeldama loomapoodide kohta?


Ja tänu taevale, brasiillased ilmselt ei oota, et nende lapse lapitekk ülimalt tagasihoidlik välja näeks. Tekike on tehtud beebimõõtudes: 120 x 120

lapitehnika müük

23. okt 2017

Lainetav teksakott

Õmblusmamsel on teksalainel, mida hästi näha ka vast valminud lainelisest ja purjekatega teksakotist. Ega sellel pildil koti laineid ja purjekaid suurt näha ole, aga meri oli nii mõnusalt hülgehall.

õmmeldud kott

Teksa on üks tänuväärne materjal. Reeglina on ta puhastverd taaskasutus ning tavaliselt on kõlbmatuid teksapükse igas majapidamises üsna palju. Tegelikult on teksased ajatud, kui muidugi mitte osta ultramoodsaid ning kentsakaid eksemplare vaid eelistada vana head klassikat. Sel juhul ei ole vahet, kas on jalas eile hangitud, või 15 aastat vanad püksad.  Häda selles et pükstest kasvatakse välja. Eriti usinalt teevad seda muidugi lapsed. Mul on terved hunnikud tüdrukute väikseks jäänud teksaseid. Viimasel ajal olen oma pükstest hakanud välja kasvama ka mina. Oh õnnetust! Nüüd on mul juba terve hunnik iseenese pitsitavaid pükse. Mitte, et meeleheiteks mingitki põhjust oleks kuid mõnda aega tagasi olin ma pisut saledam ja noorus ei tule iial tagasi.

denim bag

Suured tänud märsi uuele omanikule Milvile, kelle teksakoti- soov aitas mul hea koguse väärt materjali uuesti ringlusesse saata.


Ja ega ükski kott taskuteta saa. Sisemine tasku on ilma lukuta kuid sedavastu mereteemalisest kangast. 

16. okt 2017

Iseendale nr.3

Minu mehe tädi on ostusõltlane. Tavaliselt ei pane ma kergekäeliselt inimestele diagnoose kuid sedapuhku on asi nii. Tont teab, kas kroonilise haiguse on põhjustanud nõukaaja pärand või mõned muud eriti laastavalt mõjuvad tegurid. Eriti suuri ostupuhanguid on tekitanud temas hilbud, mis on alla hinnatud või muidu odavad, lohvakad, meheliku lõikega ja ilmsete viidetega välismaa päritolule. Näiteks võõramaa keelsed tekstid, millede tähendust tädi paraku ei mõista. Nende pluuside tooraine ostmisel on arvatavasti mängus kõik eelmainitud faktorid.

lapitehnikas riided

Ma siiralt loodan, et tädi neid T-särke algkujul ei kandnud vaid nad olidki ostetud "vaesele lapsele Pärnust" , kelle rõivastusprobleemide parandamise on ta oma südameasjaks võtnud. Suured tänud loomulikult, kuid peale meheliku lohvakuse ei olnud kiri pluusil mitte just väga eakohane.



Õnneks on Õmblusmamslile antud võime ükskõik missugusest sogast mingi mõnusalt segane asi meisterdada. Beežil pluusil oli peale viite minu tagumisele otsale veel üks probleem. Nimelt beež värv, mis mulle suurt ei sobi. Selle esiosa sai juppideks lõigutud ning uuesti elavamate toonidega üles ehitatud.

vanast uus

Must t-särk, mis suurelt ja laialt midagi mainib sai peale ümberlõikamist endale peale kalad. Suures lootuses, et kalad algse sõnumi ära varjavad.Kalade idee on pärit Anu Kaelussoo raamatust "Pihlapõrnikad".  Inimkatsed näitasid, et ka inglise keelt väga hästi oskajad ei suutnud ilma algset teksti teadmata viimast sõna välja lugeda.

t-särk

Minugi poolest võiks globaalne rämpsrõivatööstus oma uksed jäädavalt kinni panna. Uute riiete toorainet on Õmblusmamsli juurde juba piisavalt veetud.  

7. okt 2017

Rahulike rooside lapitekk

Esitlen oma nõelasilmast tulnud hiigelsuurt lapitekki. Kas just väga hiigelsuurt kuid 230 x 230 on minu jaoks peaaegu võimete tipp. Ehk annaks veel mõned-kümned sentimeetrid suuremaks ajada kuid mida avaramale voodile lapitekk on, seda raskem on teda minu pisikese õmblusmasina all väänata. Paraku ei ole tipptehnika teppimisraami ja spetsmasina näol veel minu õuele jõudnud kuid asi edeneb. Nüüdseks on kõigest 10 000 veel puudu. Masin sai Prantsusmaa lapitehnikamessil katsetatud. Oli hää!

beige quilt


Lapitekk on beez. Kohe väga beez. Tunnistan nüüd ausalt üles. Tegelikult beez värv mulle eriti ei istu. Sedakarva riietusega näeksin ma välja nagu kõdunenud kartulikoor ja hingeltki olen värvitehasesse sattunud kameelioni moodi. Oleks Õmblusmamsli teha, tuleks minult ainult türkiissinise-oranži-roosakarva lapitekke. Aga kui nüüd hetkeks oma värvimullist välja vaadata, siis säärast elamist, kuhu värviplahvatus sobiks, suurt nagu ei olegi. Mõelgem siis nagu ärinaine ja kuulakem klienti. Klient on küsinud rahulikes toonides kaheinimese voodile mõeldud lapitekki, mida sobiks kinkida soliidsemale inimesele juubeliks ja seda kohe. Selle peale olen ma vaid käsi laiutanud. Mida põle, seda põle.  Nüüd võttis ärimutt Õmblusmamsel ohjad ja tegi disainer Õmblusmamslil elu keeruliseks. Minu töödega on alati üks suur jama. Kõigepealt peavad nad mulle enesele meeldima aga sihukesele irisejale meeldida on üks paras kunsttükk. Järelikult pidi disainer Õmblusmamsel kõvasti pingutama, et beez värv pitsist rooside ja muude viguritega "söödavaks" võluda.

lapitöö

Leidnud viisakama koha, kuhu lapitekk laotada, tuleb tunnistada, et sobib küll. Sobinuks ka türkiissiniste, oranžide ja roosakarva seintega. Õnneks ka helevalgesse, hallikasse ning mistahes muud karva elamisse. Mis on rahulike rooside lapiteki puhul vaieldamatult eeliseks.

beige quilt


2. okt 2017

Lapitehnika, sa oled võimas!

Kuidas saab nii, et üks inimeseloom pärast paari nädalat ikka veel jahmunud on? Ja mitte ainult jahmunud, vaid üllatusest tumm, imestusest keeletu, vaimustunult kiljuv, ideedest pungil, segaduses ja palju targem. Seda kõike eraldi ja ühekorraga. Põhjuseks muidugi 23 European Patchwork Meeting Prantsusmaal, maagiliste Alcasi maakonna mägede vahel. Käisin ja nägin ja nüüd ei tea ma enam, misasi on lapitehnika. Jaa, siililegi selge et lapitehnika mängumaa on väga suur. Aga et nii suur...
On ta vanades traditsioonides ehk klassikas,



või moodsas kubismis.



Ehk hoopis realismis.


Hämmastav, kuidas lapitehnikas on võimalik kujutada kogu inimkonna kultuurilugu vanast Egiptusest kummalise tulevikuni.


 Kindlasti on lapitehnika sirgetes joontes,


kõiges ümaras,



hallides toonides,


säravates värvides,



meres,



mägedes,


Nüüd on mul haruldane võimalus blogipostitus paari kilomeetri pikkuseks ajada sest lapitehnika on kõiges ja kõikjal. Traditsioonilised lapiblokid traditsioonilises võtmes ja täiesti ebatavalises teostuses, lapitöösse pistetus erinevad materjalid ning ebatavaliselt kasutatud kangad.
Müts maha nende kunstnike ees, kes oma imelisi teoseid Alcasi mägikülakestes eksponeerisid. Tee sellisele tasemele nõuab hullu tööd , ronimist ja andekust.



 Eks meil kõigil on omad tipud.


Mount Everest ei olegi kõigile jõukohane. Kuigi mõnele on ja siis ta isubki õnnest säravate fännide seas.. Kohe kangesti tahaks nüüd midagi suurt ja ajaloolist teha..


Mulle muidugi meeldiksid vat sellised fännid.


Aga jah, asjalood on täpselt vastupidi ja enne tuleks need ajaloolised tööd valmis teha.
Kadri on meie rännakust kirjutanud hästi toreda ning ülevaatliku postituse: http://www.kadristik.net/
Ja Õmblusmamsel on õnnelik, et lubati auto "turistiklassis" sõita ning iga kauni vaate puhul rõõmust kiljuda. Seda õigust kasutasin ma ka õnneks üsna ohtralt. Pärast Alcasi mägesid suudan ma Suurt Munamäge tunduvalt rahulikumalt võtta. Aga mis edasi! Eks ikka järgmiste tippude ehk lapitekkide poole. Ja ehk ka järgmiste reiside poole sest sellise naiskonnaga läheks kasvõi luurele, või kuu peale, Belgiasse, Suurbritanniasse. Kus iganes võiks veel lapitehnika tippnäituseid toimuda.