23. mai 2018

Tootmisliin nr. 2. Öökulliga lapitekid

Vaevalt oli Õmblusmamsel jala oma uue töökoja ukse vahele saanud, kui ta juba õmblema kukkus. Noolgu: laua, pingi ja õmblusmasina lohistasin ka tuppa ja tootmisliin nr. 2 oligi valmis. Esiteks andsin ma Tartu Roosiaida käsitööpoele lubaduse neid mõne lapitekiga varustada ja teiseks tundus narr uude kohta kolimise tõttu kohe pankrotti minna. Teatavasti ei tule käsitööliste juurde raha niisama. Mõnikord ei tule ka suure rügamise peale aga tööd tehes on tõenäosus siiski suurem.
Nüüdseks on riiulitele asetatud kõik minu lapitöökangad, sorteeritud paelakesed ja niidid. Igasugu muud lipid-lapid on kastidega laua all, nõnda et jalgade mahutamisega on juba raskusi. See lisas kohe törtsu kodust tunnet sest sääl oli mul juba keeruline ennast oma õmblustuppa mahutada. Vaja oleks veel kusagile pista terve hunniku kostüümikangaid, sortida lukud ning nööbid ja leida arvuti, mis ei oleks minu mehe endine armuke. No mida oskan ma arvata, kui arvuti on mehega nagu sulavõi aga minuga käitub kui viimane fuuria ning keeldub igasugusest koostööst. 

lapitekk lapsele

Aga need on minu lapitekitehase esimene toodang. Öökull 1 ja Öökull 2. Kumb on kumb, ma ei tea, sest nad on kaksikud. Öökullid on beebimõõtudes 90 x 80 cm. Üks neist rändas Tartusse Roosiaida poodi ja teine ootab veel oma titat.


Küll aga on pesast lennanud toodang nr. 8. Veel üks öökullipreili.

lapitekk lapsele

Ja veidike uduhallim ja suurem öökull nr 9. Saladuskatte all mainin, et lapitekk nr.10 on koduloomade, mitte öökullidega. Vastasel korral oleksin juba peast uhuuks läinud.

lapitekk beebile

15. mai 2018

Tuul purjedes ja purjekatega lapitekk

Miks õmblusmamsel pole juba kuu aega blogisse nägu näidanud ning alles nüüd oma punaste purjede lapiteki ilmarahvale vaatamiseks üles riputab, on täiesti põhjus olemas. Seekord ei saa lohest turundajat süüdistada. Lapitekk sai tehtud juba siis, kui meri lahti läks ja eks ikka suurest rõõmust, et meri lahti läks. Nimelt on jääsulamise aeg Pärnu kandis kole külm ning Õmblusmamsel ihaleb kangesti soojust. Kui jää sulanud, on kohe teisem tunne ja tekkis kange kihu veel üks purjekatekk õmmelda. Tegelikult ei olnud säärane tekike mul mitte esimene, vaid kolmas. Kaks eelmist osutusid suisa nii edukaks, et seilasid Ameerikasse. See tekike leidis omale siiski kodumaise lapse.

lapitekkide müük


Aga põhjuste juurde tagasi tulles: nimelt käib Õmblusmamsel nüüd tööl, nagu üks normaalne inimene. Mul on üks tuttav mammi, kes minult pidevalt küsib, et kas ma juba olen tööl käima hakanud, et kuidas ma ikka nii saan, et tööl ei käi ja igal inimesel ikka peab töökoht olema. Mingi kodus õmblev ettevõtja oli tema arvates maru kahtlane. Nüüdseks on kõik kahtlused pühitud. Käin tööl (suiti ei käi vaid sõidan rattaga) ja mul on selleks koht olemas. Vat selline:


Algus oli muidugi raske. Ei-ei! Mitte kodunt oma kola kolimisega vaid mõttetöö oli kole keeruline. Kas kolida-või mitte kolida. Joonistasin kodus plusside ja miinustega graafikuid nagu mingi paganama statistik. Üks, aga üsna kaalukas miinus oli muidugi raha. Paraku peavad ettevõtjad oma töökoha eest peale maksma. Ka plusside poole peale jäi mitmeidki argumente. Näiteks see, et ma kükitan juba kuuendamat aastat kodus. Mõnikord tuleb selline meeleheitel koduperenaise tunne peale. Või et korralikku magamistuba tahaks. Ja niidijuppidest võileiva vahel on kõrini. Ning tööl olles ei ürita ma samal ajal kartuleid keeta, unustades kartulid pliidile söestuma.


Ühesõnaga: Koht töö jaoks on juba tekitatud, mõningane ports kangaid sisse seatud ning esimesed lapitekidki õmmeldud. Selle lühikese aja kohta on tootmisliin nr. 2 olnud üsnagi produktiivne.


Tuba jagan ma rätsepast sõbranna ning Vingu-Seaga. Sõbranna on tootmisliini nr. 1 sellessamas toakeses juba mõnda aega pidanud aga Vingu-Siga on tööle võetud töömoraali tõstjana ning hädaldamise hirmuna. Iga haliseva monoloogi eest tahab ta ühe euro saada. Ja nüüd ongi esimene ülesanne oma värskes töökohas tuul purjedesse saada.


12. apr 2018

Öökullitekk. Juba õige mitmes..

Jaa, ega ise ka enam ei tea, kui mitmes. Tuleb tunnistada, et öökull on jätkuvalt moes. Õnneks ei ole mind veel öökullitüdimustõbi tabanud, sest minu silmis on nad siiski kõik erinevat nägu ning omamoodi iseloomuga. See siin näiteks kirsiõiteroosa ja uduhall ning tütarlapselikus suuruses: 140 x 115 cm.

öökullitekk


Mõnikord, unetutel öödel, kerkib minus unistus. Unistus sellest, et mul oleks võimalik õmmelda lapitekk uhketest ning imelistest, spetsiaalselt lapitööks mõeldud kangastest. Eelnevalt olen muidugi külastanud spetsiaalselt lapitöö kangaid müüvat kangapoodi. Ma muidugi ei tea, kas sellisest poest oleks võimalik väljuda ilma närvivapustuse või südamerabanduseta. Või kutsutakse arst järele, et üks hull silitab juba kolmandat ööpäeva kangarulle. Ja siis, oma unistuses, saaksin lapitekile alla kirjutada: valmistatud Kaffe Fassett disainkangastest. Mitte ei kombineeri kokku kaltsukatest krabatud saaki. See lapitekk on üksikute ööde unistusele kõige lähemal. Siin on esindatud tervelt kolm lapitehnikaks mõeldud kangast. Mõtelda!




2. apr 2018

Kaisujänesepadjad

Aeg-ajalt tekib Õmblusmamslil kange kihu midagi uut katsetada. Tänapäeval nimetatakse seda tegevust tootearenduseks.Te ei kujuta ette, millised ulmelised tooted minu peakesest läbi on käinud. Näiteks vanadest makilintidest põimitud kotid. Või siis sukapükstest lillepotid, roostes naeltega värvitud kohvitassid seina peale riputamiseks, mitte paksuks tegev preparaat kestva töövõime säilitamiseks. Nojah, tavaliselt on minu tootearendus nagu esimene kevadine tärkamispuhang, mille kaunid pungad järgnev külm kohe ära võtab. Et teeks aga milleks ja millest ja kuidas ja aega ka nagu ei ole. Ja tahaks saada kerjusmungaks aga ilm ei võimalda...
Teatavasti on tootearendus selline tore asi, et ega arenguks ühest tootest ei piisa. Tooteid peaks olema ei rohkem ega vähem kui mitu.
Idee ristata jänes ja padi algas vat sellest tootest. Jänes ise tuli nunnu aga õmblustehniline mugavus vajas aretamist. Nüüdseks on see kaisujänku oma lapseni jõudnud.

lapitehnikas padi

Järgmise jänesega läks juba palju lihtsamalt. Lõiked olid olemas ja jänesetegu käpas. Ainult et OÜ Õmblusmamsli turundaja käitub nagu märtsijänes. Seega sellel jänkul oma last veel ei ole.

lapitehnika

Kolmanda jänesega olid hoopis toredad lood. Tema sai omale ka lapiteki kõrvale ja kogu projekt sündis koostöös OÜ Hingeloomaga. OÜ Hingeloom on tegelikult pealinna matusebüroo kuid see ei sega koostööd, kui tegemist lapitekindusega. Nimelt on plaan väärindada siit ilmast lahkunute rõivaid ning neist midagi kaunist õmmelda. Kauniks esemeks võiks olla näiteks lapitekk, või padi, või jänes. See lapitekk ning jänku teenivad näidise ülesannet. Ühtlasi oli põnev teada, kui palju tekki saab kolmest triiksärgist. No umbes nii palju saabki.

lapitekk lastele, jänesepadi

26. märts 2018

Õmblusmamsli eksperimentaalkott

Eksperiment seisnes selles, et kas tõepoolest saab igast prahist midagi asjalikku õmmelda. Tulemus on positiivne. Ikka saab!
Alustades algusest, siis mõnda aega tagasi õnnestus mul hankida hea hunnik mööblikangaste tükikesi. Erinevate tükikeste hankimine on tegelikult väga lihtne. Küsimusele: "kas tahad" tuleb vastata jaatavalt. Kuna minu juurde sattus oodatust priskem jäägikuhi, olen ma neid tükke usinalt paigutama hakanud. Küll patjadesse, küll  aplikatsioonidesse. See kotike siin sai kokku pandud eriti kitsastest ribadest. Võiks lausa ütelda, et jääkide jääkidest. Lillekesed on maha viksitud värskest "Käsitöö"ajakirjast ja nagu Õmblusmamslile kohane, kasutasin käsitsi tikkimise asemel hoopis käepärasemat tehnoloogiat- õmblusmasinaga toksimist. Tänu luksusliku punase sameti ja pisut jämedama mööblikanga koosmõjule sobib kotike kasutada nii teatris kui folgipeol. Mitte, et ma sellistesse kohtadesse eriti tihti satuks. Küllap kasutan igal võimalikul juhul, kui just väga palju varandust pole vaja kaasas tassida.

jääkidest õmmeldud

Ja kui asi juba kottide peale läks, siis robot Rooberti kõhtu mahuvad nii lapse tuduriided kui pesulõksud.

robot

12. märts 2018

Nunnumeetri lapitekid

Minul tulevad tööd ja tellimused alati parves. Täpselt nagu rändlinnud. Kindlasti on käsitöölisi, kes suudavad end oskusliku turundusega permanentses hõivatuses hoida, kuid minusugune see kindlasti ei ole. Minule saabub tööparv suure kisaga ja täpselt ühekorraga. Siis ohin ja puhin ning ei tea kustkohast alustada. Ja kui ei ole midagi siis ei ole kohe mitte midagi. Ma mõtlen raha eest tehtavat sest tegevusetusest olen ma sama kaugel kui Antarktika Arktikast. Siis ohin ja puhin ning ähvardan otsekohe pankrotti minna. Pakin juba sinna minekuks kotte kokku.
No ja see lapitekk on selleaastase esimese tööparve juhtlind. Sooviti tekikest rahulikes toonides skandinaavialikku elamisse ja mina andsin tõepoolest oma parima, lisades omalt poolt veel armsat lapselikkust.

lapitekkide müük

Kui ma tavaliselt panen näpitavaid detaile ainult mängutekkidele, siis seekord sai reeglist irdutud. Liblika tiivad ja lille lehed on täiesti liigutatavad. Ja ega üks printsessi lapitekk ilma printsessita saa.


Aga et pealkiri ikka pealkirja väärt oleks, siis veel üks pontsaka öökulliga beebitekikene.

lapitekk lastele

22. veebr 2018

Väike rohekaspruun lapitekk

Juba ammu ei oska ma oma lapitekkide kohta midagi asjalikku ütelda. Kui oleks see mul esimene või äärmisel juhul teine, võiks ju kirjutada et aasta otsa võtsin hoogu, teine aasta lõikiusin lappe ja kolmas õmblesin kokku ja et kuidas kõik valmis sai ning hoolimata kõveratest õmblustest hingele väga armas on. NB! Esimeste õmblustööde juures on kõverad õmblused garanteeritud.
Aga minul oma sajaneljakümnendamast lapitekikesest...

katsikukingitus

No juhtus nii, et jakiproovide vahel oli paar päeva vaba aega. Ega vaba aega saa ju lasta niisama raisku minna. Otse loomulikult peab midagi tegema. Seda enam, et mul oli vähemalt aasta otsa oma "tee ära" nimekirjas: Õmble rohelise-pruuniga ning loomadega lapitekk. Soovitavalt metsa-temaatika. Nüüd on tehtud!


Tekike ise on beebisuuruses: 110 x 110 cm. Mahulise vatiiniga ning puuvillastest kangastest. Hetkel otsib oma titat.