12. apr 2018

Öökullitekk. Juba õige mitmes..

Jaa, ega ise ka enam ei tea, kui mitmes. Tuleb tunnistada, et öökull on jätkuvalt moes. Õnneks ei ole mind veel öökullitüdimustõbi tabanud, sest minu silmis on nad siiski kõik erinevat nägu ning omamoodi iseloomuga. See siin näiteks kirsiõiteroosa ja uduhall ning tütarlapselikus suuruses: 140 x 115 cm.

öökullitekk


Mõnikord, unetutel öödel, kerkib minus unistus. Unistus sellest, et mul oleks võimalik õmmelda lapitekk uhketest ning imelistest, spetsiaalselt lapitööks mõeldud kangastest. Eelnevalt olen muidugi külastanud spetsiaalselt lapitöö kangaid müüvat kangapoodi. Ma muidugi ei tea, kas sellisest poest oleks võimalik väljuda ilma närvivapustuse või südamerabanduseta. Või kutsutakse arst järele, et üks hull silitab juba kolmandat ööpäeva kangarulle. Ja siis, oma unistuses, saaksin lapitekile alla kirjutada: valmistatud Kaffe Fassett disainkangastest. Mitte ei kombineeri kokku kaltsukatest krabatud saaki. See lapitekk on üksikute ööde unistusele kõige lähemal. Siin on esindatud tervelt kolm lapitehnikaks mõeldud kangast. Mõtelda!




2. apr 2018

Kaisujänesepadjad

Aeg-ajalt tekib Õmblusmamslil kange kihu midagi uut katsetada. Tänapäeval nimetatakse seda tegevust tootearenduseks.Te ei kujuta ette, millised ulmelised tooted minu peakesest läbi on käinud. Näiteks vanadest makilintidest põimitud kotid. Või siis sukapükstest lillepotid, roostes naeltega värvitud kohvitassid seina peale riputamiseks, mitte paksuks tegev preparaat kestva töövõime säilitamiseks. Nojah, tavaliselt on minu tootearendus nagu esimene kevadine tärkamispuhang, mille kaunid pungad järgnev külm kohe ära võtab. Et teeks aga milleks ja millest ja kuidas ja aega ka nagu ei ole. Ja tahaks saada kerjusmungaks aga ilm ei võimalda...
Teatavasti on tootearendus selline tore asi, et ega arenguks ühest tootest ei piisa. Tooteid peaks olema ei rohkem ega vähem kui mitu.
Idee ristata jänes ja padi algas vat sellest tootest. Jänes ise tuli nunnu aga õmblustehniline mugavus vajas aretamist. Nüüdseks on see kaisujänku oma lapseni jõudnud.

lapitehnikas padi

Järgmise jänesega läks juba palju lihtsamalt. Lõiked olid olemas ja jänesetegu käpas. Ainult et OÜ Õmblusmamsli turundaja käitub nagu märtsijänes. Seega sellel jänkul oma last veel ei ole.

lapitehnika

Kolmanda jänesega olid hoopis toredad lood. Tema sai omale ka lapiteki kõrvale ja kogu projekt sündis koostöös OÜ Hingeloomaga. OÜ Hingeloom on tegelikult pealinna matusebüroo kuid see ei sega koostööd, kui tegemist lapitekindusega. Nimelt on plaan väärindada siit ilmast lahkunute rõivaid ning neist midagi kaunist õmmelda. Kauniks esemeks võiks olla näiteks lapitekk, või padi, või jänes. See lapitekk ning jänku teenivad näidise ülesannet. Ühtlasi oli põnev teada, kui palju tekki saab kolmest triiksärgist. No umbes nii palju saabki.

lapitekk lastele, jänesepadi

26. märts 2018

Õmblusmamsli eksperimentaalkott

Eksperiment seisnes selles, et kas tõepoolest saab igast prahist midagi asjalikku õmmelda. Tulemus on positiivne. Ikka saab!
Alustades algusest, siis mõnda aega tagasi õnnestus mul hankida hea hunnik mööblikangaste tükikesi. Erinevate tükikeste hankimine on tegelikult väga lihtne. Küsimusele: "kas tahad" tuleb vastata jaatavalt. Kuna minu juurde sattus oodatust priskem jäägikuhi, olen ma neid tükke usinalt paigutama hakanud. Küll patjadesse, küll  aplikatsioonidesse. See kotike siin sai kokku pandud eriti kitsastest ribadest. Võiks lausa ütelda, et jääkide jääkidest. Lillekesed on maha viksitud värskest "Käsitöö"ajakirjast ja nagu Õmblusmamslile kohane, kasutasin käsitsi tikkimise asemel hoopis käepärasemat tehnoloogiat- õmblusmasinaga toksimist. Tänu luksusliku punase sameti ja pisut jämedama mööblikanga koosmõjule sobib kotike kasutada nii teatris kui folgipeol. Mitte, et ma sellistesse kohtadesse eriti tihti satuks. Küllap kasutan igal võimalikul juhul, kui just väga palju varandust pole vaja kaasas tassida.

jääkidest õmmeldud

Ja kui asi juba kottide peale läks, siis robot Rooberti kõhtu mahuvad nii lapse tuduriided kui pesulõksud.

robot

12. märts 2018

Nunnumeetri lapitekid

Minul tulevad tööd ja tellimused alati parves. Täpselt nagu rändlinnud. Kindlasti on käsitöölisi, kes suudavad end oskusliku turundusega permanentses hõivatuses hoida, kuid minusugune see kindlasti ei ole. Minule saabub tööparv suure kisaga ja täpselt ühekorraga. Siis ohin ja puhin ning ei tea kustkohast alustada. Ja kui ei ole midagi siis ei ole kohe mitte midagi. Ma mõtlen raha eest tehtavat sest tegevusetusest olen ma sama kaugel kui Antarktika Arktikast. Siis ohin ja puhin ning ähvardan otsekohe pankrotti minna. Pakin juba sinna minekuks kotte kokku.
No ja see lapitekk on selleaastase esimese tööparve juhtlind. Sooviti tekikest rahulikes toonides skandinaavialikku elamisse ja mina andsin tõepoolest oma parima, lisades omalt poolt veel armsat lapselikkust.

lapitekkide müük

Kui ma tavaliselt panen näpitavaid detaile ainult mängutekkidele, siis seekord sai reeglist irdutud. Liblika tiivad ja lille lehed on täiesti liigutatavad. Ja ega üks printsessi lapitekk ilma printsessita saa.


Aga et pealkiri ikka pealkirja väärt oleks, siis veel üks pontsaka öökulliga beebitekikene.

lapitekk lastele

22. veebr 2018

Väike rohekaspruun lapitekk

Juba ammu ei oska ma oma lapitekkide kohta midagi asjalikku ütelda. Kui oleks see mul esimene või äärmisel juhul teine, võiks ju kirjutada et aasta otsa võtsin hoogu, teine aasta lõikiusin lappe ja kolmas õmblesin kokku ja et kuidas kõik valmis sai ning hoolimata kõveratest õmblustest hingele väga armas on. NB! Esimeste õmblustööde juures on kõverad õmblused garanteeritud.
Aga minul oma sajaneljakümnendamast lapitekikesest...

katsikukingitus

No juhtus nii, et jakiproovide vahel oli paar päeva vaba aega. Ega vaba aega saa ju lasta niisama raisku minna. Otse loomulikult peab midagi tegema. Seda enam, et mul oli vähemalt aasta otsa oma "tee ära" nimekirjas: Õmble rohelise-pruuniga ning loomadega lapitekk. Soovitavalt metsa-temaatika. Nüüd on tehtud!


Tekike ise on beebisuuruses: 110 x 110 cm. Mahulise vatiiniga ning puuvillastest kangastest. Hetkel otsib oma titat.

19. veebr 2018

Muistne Egiptus ja diivanipadjad

 Kõigepealt tuleb mul alustada sellest, kuidas Õmblusmamsel oma hääle sõbrannale Tiit Piibelehte tegi. Keskmise generatsiooni inimesed teavad kindlasti Vilde "Pisuhända", kus vaene kuid nutikas Tiit Piibeleht Vestmanni tütrele Vestmanni oma rahadega kosja läks.Nojah, mina just kosja ei läinud kuid hää sõbranna sai minult juubelikingituseks tema enda esialgse värskuse kaotanud padjapüüri. Mida teha, mul endal es olnud!  Õnneks sai eelnevalt padjapüürile pisut lisandväärtust antud.

taaskasutus

Ennemuiste aal tõi sõbranna mulle vat sellise, temale nostalgilise väärtusega padjapüüri ja palus mul sellest paar diivanipadjakest õmmelda. Ja siis jäi asi veeeenima ja veeeeenima ja ega tooraine ka just hellitanud.


Esimene padi sai suure Ra-ga. Minu mees väitis, et muumiad lebasid oma sarkofaagides vertikaalasendis. Seega sai padja alumisse ossa ka paar lebavat kuju lisatud. Väga loodan, et diivanipadi liialt hauatagune ei tunduks.

taaskasutus

Teisele padjale enam suurt Ra-d ei jagunud kuna esimesel padjal olevate kolmnurkade tegemiseks sai viimasele tervele eksemplarile ekslikult käärid kõhtu löödud. Eks ma lahendasin asja teisiti ja tegin padja sellest, mis üle jäi. Kuna tegemist jällegi täieliku taaskasutusega, siis ära viskamisele kuulusid vaid mõned Ramsese jalad ning paar päikesejumala pead. Kogu kompott tuli õnneks selline, et sõbrannale väga meeldis.

dekoratiivpadi

6. veebr 2018

Koolituunika (Otse loomulikult taaskasutus)

Kui minu tüdruku tõsisest näoilmest võiks arvata, et minu uus õmmeldis talle ei meeldi, siis ei, õnneks väga meeldib. Tuunikal on palju häid omadusi: väikesed plekid ei paista välja, retuusid alla ja koolis igati mugav, teistel ei ole sellist ja ei saagi olema. Üllataval kombel oskab mu laps seda hinnata ja ei nõua minult neid litritega pluuse, mis silitamisel pilti vahetavad. See pidi nüüd temaealistel tütarlastel moes olema.


 Aga kuidagi oli ju vaja inimest asjalikuks sundida. Minul ei ole sellist fototehnikat, mis kargavast inimesest korralikku pilti suudaks teha.


Ma leiutasin suurepärase meetodi, kuidas riiete eluiga pikendada. Väikeseks jäädes tuleb kaks asja kokku liita. Tooraine pärineb minu sõbrannalt, kellel kolm minu omast veidi vanemat tüdrukut. Otse loomulikult läheb mingisugune osa neist kotitäitest, mis ta minule saadab, taaskasutusse. Ei suuda üks laps kolme riideid ära kanda + veel vanemate õdede omi. Mõningad asjad on aga täiesti väärt väikest ilulõikust. Nagu näiteks need kaks pluusi, mis juba saades minu tüdrukule veidi väikesed olid. Reeglina ma ühtegi riidetükki ilma juppideks lõikumata ja uuesti kokku õmblemata kasutusele ei võta. Hull mõelda, kui mulle mõni Valentino moemaja kleit peaks pihku sattuma..


Aga kuna mulle kohe mitte üldse t-särkidel olevad sädelevad hüüdlaused ei meeldi siis selle osa jätsin ma välja. Ainult üks Amori noolekene jäi endist stiili meenutama.