8. jaan 2015

Pikk, pikk, pikk... hommikumantel

Ega kõik õmmeldised minu blogisse pääse. Kui ma ei oleks õmbleja, oleksin ma kriitik. Eelkõige enesekriitik. Välja on jäänud padjapüürid, püksipõlvede lappimised, seelikute lühendamised, laiendamised, pikendamised, mõned kiirestionvaja seelikud, kootud müts. See nägi välja nagu suur, punane katelok. Kootud sokid. Need, oh üllatust, nägid välja nagu sokid.


 Äärepealt oleks välja jäänud ka see meesterahvale mõeldud hommikumantel, sest siin ei ole midagi erilist, välja arvata hommikumantli üüratu pikkus. Sõbranna palus mul sellise oma peikale, peenemalt ütelda boyfriendile õmmelda. Esiti arvasin, et ta teeb nalja.., aga tõepoolest. Kui inimese pikkuseks on kaks meetrit, on kõik korrektne.Sõbranna kurtis, et vaesel mehel ongi poest ostes püksisääred põlvini, küünarnukid paljad ja hommikumantlid nagu minikleidid. Ega mina oma kääbikkasvuga selliseid kõrguseid loomulikult taju, kuid ilmselt puuduksid nii pikk olles igasugused süümepiinad enda tolmurullide pärast, kui teiste inimeste kapipealseid vaadata.

 
Jah, on olnud hetki, kui minagi olen soovinud olla veidi pikem. Kindlasti mitte kahemeetrine. No näiteks mõnel vabaõhukontserdil. Või siis varases nooruses, kui modellindus ja missindus oli oli väga kõva sõna. Siililegi selge, et minusugune modelliklubisse ei pääsenud. Ja igas võimlemistunnis olin ma tagantpoolt esimene ehk siis viimane. Ning korvpall oli kõige vihatuim mäng.
Aga samas, maailma rohujuure tasandilt vaadata on päris tore. Lambikuplid mind ei sega ja mistahes riidetükist saan endale midagi selga õmmelda.

2 kommentaari:

Esta ütles ...

:D See kuusega pilt! Homeeriliselt naljakas!
Kaaskääbikuna mainiksin ka poes aeg-ajalt ette tulevat probleemi: mõni asi jääb ostmata, sest ma ei ulata piisavalt kõrgele või kaugele.

Mailis ütles ...

Appi, kui lahe pilt:-)))))))
Oled sina ikka tegija :-)))