16. märts 2015

Taksikoer Bobo

Miks Bobo, ei tea, laps ristis. Aga et taksikoer, see on selgemast selgem. Kes teine veel selline pikk vorst oleks. Dogikoera salli oleks ju üsna keeruline valmistada.
Minu elukasallide valmimise märksõnaks on kaks ühes: täpselt nagu head and shouldersi šampoonil. Täpselt kahte probleemi peaksid need sallikesed lahendama.
 Probleem nr üks: Juba tükk aega olen ma lapitekkide kõrval otsinud mingit toodet, mille tegemine ei võta nii meeletult aega ning ressursse. Ning ka ruumi. Isegi mina, kelle juhtmed paraku Moskvast läbi käivad, olen aru saanud, et suuri lapitekke ei ole eriti mõtet toanurka toota. Eriti sellise enesereklaami "oskuse" juures, mis mulle looduse poolt osaks on saanud. Jõle imelik on ju pidevalt säutsuda, et pooled minu lapitekkidest on tehtud seepärast, et mulle väga meeldib teha lapitekke ja ma müün nad hea meelega maha. Pealegi on Etsys põhimõte, et mida rohkem kaupa ja mida tihedamini lisada, seda parem. Ilmselt ei jää loomasallid minu ainsaks tooteks. Kätte on jõudnud katsetuste aeg!

laste sall
Probleem nr. 2: Minu lapsuke ei kannata salle. Üle pea tõmmatavaid kraesid ka ei kannata. Need pidid ajama soengu sassi. Õnneks on meil olemas kõrge kaelusega eest lahtikäiv kampsun, kuid kui see pesus on, käib lapsuke ringi kaelaauk kõikidele tuultele valla. Aga salliga, mis ei olegi nagu päris sall, on hoopis teised lood. Mõtelda vaid, sallile saab nime panna, pai teha, iga päev lasteaeda kaasa võtta. Sallil on koguni oma iseloom. See eksemplar nimelt tahab pidevalt kõike nuuskida. 
Milline salliluksus!

animal scarf, patchwork scarf

1 kommentaar:

kaieppkasitoo ütles ...

Sellised sallid on väga hea idee. Just nendele tegelastele, kelle jaoks sall on nii tüüüüütu. Tegelikult võiks ju endalgi ümber kaela näiteks sebra olla.. ;)