2. mai 2015

Kibuvitsaõiepadi

Minu rannatee äärde jääb kibuvitsapõõsas. Suvel, kui õied on täies ilus, võin ma pool tundi ninapidi põõsas olla, et seda hurmavat aroomi endasse ahmida. Pojengide kõrval on need minu lemmikõiekesed ning oma iluga tuletavad meelde, et suvi on alles alguses.
Tegelikult võiks selle postituse pealkirjaks olla: "Vaata kööki", sest oma tegemiste köögipoolt ma siin valgustangi. Pojengide õitsemise ajaks pistan needki padjale, aga kibuvitsaõite istutamise õpetus on allpool. Mulle meeldib mõtelda, et tegemist on lapimaali ehk art quiltinguga ning sellise meetodiga saab kaunistada mida iganes.

flower quilting

Kõigepealt tuleb kritseldada midagi, mille järgi midagi teha. Oleks ma nüüd kunstnik või mingisugusegi joonistusandega, ei oleks ju mingit probleemi. Aga oh häda, joonistada ma suurt ei mõista. Sestap lähenen piltidele täpselt nagu lõigetele. Killuke siit, tükike sealt. Kõige tähtsam, et ei oleks üks-ühele maha viksitud. Ja kogu see suur kunst tuleks üsna tugeva joonega küpsetuspaberile visandada.


Siis on aeg pilt tükkideks lahutada ning kõik detailikesed eraldi joonistada. Et ma aru saaks, kus mida läheb, kasutan tähti, numbreid ning midaiganes. Siin tuleks arvestada, millised killukesed on allpool. Lõigete joonistamisel tuleb arvestada, et pealmised peavad alumisi veidi katma.


Edasi tuleb kõige lõbusam osa, ehk karsumm kaltsukotti. Kui sel ajal juhtub mõni väike marakratt läheduses olema, ei tule järgmisest etapist tükk aega miskit välja. Kui ikkagi õnnestub sobiv prügi leida (mõned siinkandis arvavad, et tegemist on prügiga), siis tuleks selle taha kahepoolne liimiriie kleepida. NB! Mitte unustada seda teha läbi küpsetuspaberi sest liimiriie võib pressrauale fataalselt mõjuda.


Edasi ikka lõigume tükikesi välja ja ikka kleebime paika. Ikka alumised tükid alla ja pealmised peale. Kui kogu pildike kaetud, saab selle kerge vaevaga ühes tükis küpsetuspaberilt kätte ning kangale kleepida.


Nüüd jääb vaid puhas nõelatöö. Kui pliiatsiga joonistamine mul vast koolipoisi kolm on, siis õmblusmasinaga kritseldan küll suurima mõnuga. Ega siin erilist vahet olegi. Hea küll, tavaliselt on pliiats nürim kui nõel ning puudub oht näpust läbi joonistada. Aeg- ajalt oleks tark jälgida sõrmede asendit õmblusnõela suhtes. Mina, muideks olen suhteliselt terveks jäänud. Ainult korra elus jäid küüned ette.


Järgmine samm on plaksutada, ennast kiita, teha paar kukerpalli ja tõdeda, et aega võtab, aga asja saab.

lapitehnika

Kes on siia lõppu jõudnud, on küll maru kannatlik inimene.

6 kommentaari:

Ilme ütles ...

Väga hea õpetus oli. Ma ei ole enne tükikesi küpsetuspaberile pannudja siis alles aluskangale. Tahan seda proovida!

eksitii ütles ...

Ole tänatud, palju arusaadavamaks muutus see kunst. Kibuvitsas on midagi naise hingele, kohe romantilise meeleolu loob. Need tepingud on ka võrratud, annab kohe luksuslikkust juurde.

Esta ütles ...

Väga mõnus sissevaade telgitagustesse ja köögipoolde! Läheb kohe sinna "kunagi peaks ise ka proovima" nimekirja.

pisikekaire ütles ...

Mina pole siiani kahepoolset liimiriiet kasutanud- pole lihtsalt julgenud.
Nüüd aga õpetus ette ja proovima :)
Suur tänu!

Arella ütles ...

Suur tänu ja kniks köögipoole tutvustamise eest!

Mailis ütles ...

Mina olen maru kannatlik ja oleks pikematki juttu lugenud :-) Lahe jutt ja ma teen ka endale nüüd mõne selles tehnikas aplikatsiooniga asjakese. Olen ise veidi teisiti seni aplikatsioone teinud.