24. juuni 2015

Roosiaia kuninganna kleit

Filosoofid väidavad, et enda särk on ikka kõige lähemal ning eelkõige tuleks täita oma tass. Emade tegelikkus on loomulikult teine. Lõpukleit big mamale valmis viimase tunni viimasel minutil, siis kui laste omad olid juba valmis. Et kui ei jõua, pole hullu, mis nüüd mina, eks ma ikka midagi selga otsin, küllap panen tööretuusid nr. 3. Paraku seekord nii ei saanud. Oli minulgi oma minutine tähetund ning herr direktor soovis suurel laval ütelda, kui tubli tütar mul on. Tütre üle oleks tõesti patt kurta.

Mainitud tähtsündmuseks võiks ju üks õmbleja omale uue kleidi saada. Lõige Burdast 8/2013. Riidepuul nägi asi välja nagu tädi Maali kirikus käimise kleidike, aga selga passis üllatavalt hästi.  Kangas on tükk aega tagasi ostetud linase ning sünteetika segu, mis näeb välja nagu peen linane aga ei kortsu nii ropult. Ma olen seda imelist kangast jõudumööda küll seelikutesse küll lapitekkidesse lõikunud ning nüüdki jäi teist bikiinide jagu alles. Siinkohas bikiine ilmselt näitama ei hakka.

Aga mis kuninganna ma oleksin, ilma oma roosinupukesteta.


1 kommentaar:

Kadri Kivistik ütles ...

Mulle NII väga meeldib su viimane pilt. Üks ilusam kui teine seal pildil! Mõnda on kohe õnnistatud ilusate ja tarkade lastega ;) Kleit on selline nunnu. Ja sul ikka jagub seda kangast! Ise rääkisid juba tükk aega tagasi, et bikiinide jagu ainult alles... Kaevasid riiulist veel välja, jah? :P