28. juuni 2015

Tuvi jäljed tuulepluusil

Seoses möödunud pühadega ja muude tähistustega ei taha ma enam mitte ühtegi kooki näha. Kõik koogid, mis silma alla satuvad, söön karistuseks ära. See jaanipäeva äärne aeg on vatsale hirmus raske olnud. Alustades lõpupidudega ja lõpetades igat masti sünnipäevadega. Pere vanema generatsiooni sünnipäevad on veel lähipäevadel tulemas. Appi! Riided hakkavad juba rebenema ja kaalu numbrit ei taha omaks pidada. Oh, ärge pange mu hala tähele. Mul on lihtsalt süümekad jätkusünnipäeva raames nahka pandud oivalise vahukoorekoogi pärast.
Aga nüüd kleidist.  Tegelikult ei ole jäljed tuulepluusil, ikka kleidil on. Ja kleidil kakerdas tuvi asemel vares. Vähemalt minu arvates. Ja miks ei võiks kleidil lillekeste asemel tahmased varese jäljed olla. Küll aga tuli inspiratsioon Ultima Thule vastavafraasilisest laulukesesest.

Kleit on tehtud minu tütrekesele, et ta saaks minu teiste tütrekeste lõpupeole tulla. Ilma uue kleidita ei olnud see iseenesestmõista võimalik. Lõige on Burda klassika, mis on minu suva järgi sobivaks mugandatud. Pehme linasemoodi kanga leidsin kaltsukast. Maksis paar euri. Ilmselt ruigasin leidmise hetkel suurest rõõmust.
masintikand

2 kommentaari:

Martaberta Kompulsiivkuduja ütles ...

Peab ikka fantaasiat olema, et varesejäljed kleidile panna. Ja et see nii põrgulikult äge välja näeb. Kummardan. Siiralt!

kaieppkasitoo ütles ...

Tõesti, on alles fantaasia! Selline võiks omalgi olla. :))