3. juuli 2016

Iseendale

Hetk enne lapse kevadpidu ei olnud mul mitte midagi selga panna. Selliseid hetki, kui mul ei ole mitte midagi normaalset selga panna on päris palju olnud, aga seekord oli asi ikka päris hull. Päriselt ka! Seisin kassiahastuses riidekapi juures, pidukleidikeses tütreke juba väljas ootamas ja kitkusin karvu. Kapp oli tolmulappe täis. Mõni kulunud, mõni veninud, küll plekilised või valet värvi. Või siis sellest ajast pärit, kui ma veel teismeline olin. Tule taevas appi! Ise veel nime poolest Õmblusmamsel.  Nojah, nüüd, nagu näha, on mul vähemalt kolm uut särki. Hää seegi, kuigi vajadus oleks palju suurem.
Pealegi on siin näha Õmblusmamsli eksperimenti. Särgikesed iseendale ilma kangapoodi külastamata. Kangapoed on minu lemmikkohad. Minu nõrkus. Ja teadagi, siis on vaja tükikest seda ja veidike toda ja nii on jälle hiigelsumma huugama pandud. Eiei. Seekord on asi lahendatud pisut teisiti.
Seega, sinine pluusike on valmistet ämma antud seelikust. Seelik ise vähe kantud,  jäi ammale kitsaks. Materjaliks visloos. Kui nüüd minu selja taha kiigata, (Pildil on see muidugi võimatu) on pepu pääl näha väikest lõhikut, nagu seelikutel ikka. Pitsvarrukad on jubehirmsast kleidist. Lõige kusagilt Burdast.


Seda siin võib uhkusega nimetada jäägipluusiks. Kaladega kangast on juba välja tulnud kaks titekleiti minu vanematele tütardele. Seega on see kangajääk seisnud juba hulga aastaid. Tumesinisest sündisid eelmisel sajandil minule dressipüksid. Nüüd sai siiludest konstruktori meetodil pluus kokku pandud. Varrukad on noorima tütre väikseks jäänud sukapüksid.


Kollase pluusi kanga andis mulle naabrinaine. Naabrinaisele jõudis kohale, et sellel sajandil temast õmblejat ei saa ja mina sain kanga võrra rikkamaks. Ja seelikud on loomulikult ka minu sulest.


Õmblusmamsel võib sellest järeldada, et kui aasiamaade kangatööstused kõik korraga oma uksed kinni panevad, siis tema hätta ei jää. Nii põhjatute kaltsuvarudega elab isegi jääaja üle.

6 kommentaari:

Kadri Kivistik ütles ...

Ma olen kahe esimese särgi peale kohe kade :D Kolmas on õnneks minu jaoks valet värvi. Muidu oleks veel kadedam :D See teine on eriti geniaalne! Sa oled ikka fantastiline! Ma siin ostan kangaid kokku ja õmblen uuest materjalist muudkui, tegelikult endal muruniiduki kast ümbertegemist nõudvaid riideid täis... Häbi-häbi mulle :D

Ingrid ütles ...

Tunne on tuttav. Alalõpmata pole midagi selga panna. Viimati sesisn selle tundega läinud reedel, päev enne poja pulmi....ja õmblesin kiiruga seeliku :D, kusjuures samamoodi, kapis aastaid seisnud jääkidest :D
Sa oled ikka väga osav ja pluusikesed on nunnud!

Tiina Toomingas ütles ...

Mulle meeldib see sinine sik-sak-seelik ka hullupööra :-)

Martaberta Kompulsiivkuduja ütles ...

Tavapäraselt geniaalsed asjad oled sa valmis nikerdanud. Kas teil seal Pärnukandis on miskine eriline kliima või erilised geenid või misasi??? Sest kuidas muidu seletada geniaalsete käsitööliste kogunemist just sellesse kodumaa nurka ;)

Kaire Lapitööd ütles ...

Väga vahva tulemus :)
Eriti meeldib esimene pluus
ja veel vahvam seelik :)

Ilme ütles ...

Nii hääd ideed. Peaks ka oma veninud pitspluusid ära tuunima. Aga Sinu omad on ilusad ja ilusa inimese seljas ju .