28. nov 2016

Pikk-pikk taksikoerapadi.

Selle padjakesega ehk siis lapitehnikas padjapüüriga olen ma purustanud õige mitu rekordit.

Mitte kunagi enne ei ole ma teinud nii pikka patja. Täiesti taksikoera vääriline. Loomulikult on naturaalset karva taksid pisut lühemad, aga rohelise-hallikirjud on täpselt 160 cm. pikad. Padi lähebki elamisse, kus juba taksikoerad ees ning võtab enesele koha diivanil.


Mitte kunagi enne ei ole ma teinud nii viletsat tootefotot. (Ärgem nüüd hakakem otsima, et mõni oli ehk veel kehvem) Tegemist on siiski padjaga,  mitte linikuga. Ka mina toppisin padjakese täis ning käisin sellega ringi nagu munas kana. Minu elamises ei leidunud mitte ühtegi piisavalt viisakat ning avarat kohta, kus oleks saanud korraliku disainpildi teha. Lõin käega ning saatsin asja tellijale.


Mitte kunagi enne ei ole minu näputöö nii põhja läinud. Eiei, padi on täitsa korralik. Põhja geograafilises mõttes sest Põhja-Rootsi on ikka täitsa põhjas kohe.
Taksikoera meisterdamiseks läks vaja ühte suurt ja rohelist ning suurel hulgal tillukesi halle kangakilde. Tuleb välja, et tekstiilist on võimalik prügikasti visata vaid tolmu ja mälestuse. Kus küll vaid hoida seda, mida kõike võiks kunagi vaja minna?

2 kommentaari:

Mari ütles ...

Ilus,ilus,ilus! Täpselt sellist tüüpi millist isegi koju tahaks. Taksid taksil on kirss tordil :)

Neljandik ütles ...

Oh, jälle üks vägev kunstitöö!