30. jaan 2017

Liblikaline lapitekk

Jällegi üks pisut mannavahune, suhkruvatiroosa ja lutsukommimagus lendlevate liblikatega  lapitekike. Huvitav, miks selliseid tütarlapselikke värve ja õrnlillelisi kangaid seostatakse alati magusate maitsetega? Küllap suudaks proua psühholoog siit välja kangutada viiteid lapsepõlvele, kus meid üritati kommikestega premeerida või ära osta. Sada aastat tagasi, kui mina veel laps olin ja kõikemasti kommikesi veel üsna vähe saada oli, tekitas mõne pihkupistmine tõesti sellist imeliselt roosat tunnet. Tänapäeva lapsed, ma leian, upuvad varsti maiustuste sisse. (Õnneks mitte lapitekkide sisse.) Igatahes on asunud meie pere kuri draakonemme (ehk siis mina isiklikult) suhkurdatud kraami tarbimist jõuliselt piirama. Ise enam ei osta ja kõik kingitud kommid on kõrgel kapi otsas väga-väga jaokaupa jagamiseks. See selleks, et lapsel siirupi asemel ikka veri soontes voolaks ja ennäe, isegi mõne kopika saab niiviisi säästa. Kord kirjutas Leisi Lapikoja Maire toreda loo sellest, kuidas ta lapselapsed pole teatud kokkulepete tõttu vanematega pool aastat kommi söönud ja kuidas nad pärast sellist kommipaastu magusat enam ei taha. See kirjutis inspireeris mind niivõrd, et otsustasin teha iseenesega väikese eksperimendi. (Mairele ma ei kõssanudki. Ta ei ole süüdi ühegi maiustusekontserni põhjaminekus ja minu kallutamine mitte komme mugima ei olnud tema teadlik ja tahtlik kuritegevus maiustusetootjate vastu.) Ja tõepoolest. Poolt aastat ei olnud vajagi. Juba pärast kuuajalist suhkrupaastu tundus prooviks suhu pandud komm imalalalt ja läägelt magus. Ja see ei mahu mul pähe. Miks küll mõned tootjad oma kraami nii vastikult magusaks tembivad. Näiteks oleksid kiirkaerahelbepudru pakikesed hommikusel kiirel ajal vägagi toredad, kui nad ka selle kiiruse juures süüa sünniksid. Proovisin ja vaha maitse jäi suhu. Seega, ei suhkruvatile ja lutsukommile, magusatele keemiajookidele ja suhkruga ülevalatud valmisproduktidele. Ise tehtud mannavaht on muidugi iseasi. Ning lapitekk on pigem kirsiõitevahune ja pisikese tüdruku unistuste karva.

pink patchwork quilt, lapitekid lastele

Ja natuke liblikatega sobivat lillelist tepingut. Lilled ja liblikad käivad ikka kokku. Tekike ise 200 x 140 suur ning mõistagi valmistet väikesele neiukesele.

quilting

Siin peaks näha olema lapiteki romantiliselt laineline äär. Paraku tuleb see romantika ühes äärega pildile juurde mõtelda. Rihtisin fotoaparaadiga pisut mööda. Mis parata, ega fotoaparaat ole õmblusmasin. Sellega ongi keeruline objekti tabada.

lapitekid lastele

Ning lõpuks peab ühes lapitekis kõik armsake olema. Ka tagumine pool.

quilting, pink patchwork quilt



1 kommentaar:

Maire ütles ...

Oooo kui tore, et sa mu suhkrupostitusest inspireeritud said! :) Üle pika aja sattusin su blogi lugema ja avastasin alles praegu, et sa seal suhkruvaba elu harrastad. Nii tubli! :)