30. juuni 2018

Üle- üleelmine nädal Õmblusmamsli töötoas.


Mina, Õmblusmamsel, teatan, et olen jätkuvalt elu ja tervise juures. Ei ole kuu pääle kukkunud või seenele sõitnud, nagu soikunud blogindusest võiks arvata. Seenele sõitmine on varsti juba päris hea mõte. Küll aga läksin metsa, jalgrattaga uitama, pidasin jaanipäeva ja oma sünnipäeva, jõudsin isegi mõnda suuremasse linna.  Ühesõnaga, olen teinud kõike peale korraliku töötegemise ja eelmise kuu produktiivsuslainest on järel vaid hale vari.  Kui tore on sellist hääd ülemust omada, kes ei tee teist nägugi kui Õmblusmamsel ringi leegutab! Õnneks on siin väike, roheline meenutus, et kunagi, vast üle-üleelmisel nädalal, olin ma tubli. Selle lapiteki nimi võiks olla "taluõues". Justnimelt sellist õue ma endale sooviksingi: natuke metsikut, lilli täis ning kõik elukad tunneksid end sääl mugavalt ning rõõmsalt. 

lapitehnika

Aga eks varsti tuleb jälle tööle hakata. Juhul kui ma omale suvehooajaks õmbluskunsti valdavat kratti ei hangi. Kui kellegil juhuslikult säherdune kratt üle on, siis laenan paariks kuuks aga seni proovin ise hakkama saada. Tunnen juba, kuidas mu vaene väike õmblusmassin nutab oma mamsli järele...






Kommentaare ei ole: