19. aug 2018

Õmblusmamsel Moskvas

Õmblusmamslil on ikka maru tore hobi. Toob natukene sisse ja reisida ka saab. Eelmisel aastal Prantsusmaa lapitöömess, sel aastal sai Venemaal, Suzdalis, lapitehnikapeol käidud. Tont seda teab, kuhu ma lapikeste pärast veel jõuan.
Venemaa iseenesest on üks ilmatuma põnev koht. Algas ta muidugi suurte-suurte Sosnovski karuputke põldudega. Tundus, et Venemaal kasvatatakse seda hiiglaslikku kuid mürgisevõitu taime spetsiaalselt sest muid põlde eriti märgata ei olnud. Mida imet nad nendega teevad, on riiklik saladus. Mida Moskvale lähemale, seda väiksemaks muutusid karuputkepõllud ja suuremaks majad.
Olid teised suured..


Ja väga suured... See siin on Moskva eliidi kortermaja.


Ja majad, mille uksele ei oleks just eriti arukas koputada. Näiteks selles tagasihoidlikus palees asub president Putini kontor.


 Putin ise, muideks, sõidab tööle helikopteriga. Tagasihoidlik paparatsopilt Venemaa presidendi parklast.


Moskva iseenesest on nagu riik riigis. Koos lõunaosariikidest pärit illegaalsete migrantidega on selles juba 14 miljonit elanikku. Ruumi on vähe ja kõrvuti on topitud nii stalinistlikud majaksed kui kirikud. Nii hrušovkad kui uued ja säravad kõrghooned.


Moskvat ei jõuaks isegi aastaga läbi käia, saati siis veel ühe päevaga. Aga tõsi see, et Õmblusmamsel peaks sellises suurlinnas, inimmasside ja liiklusummikute keskel,vaevu nädala vastu. Hullemal juhul jääksin ma lihtsalt auto alla.
Ehtmoskvalikku liiklusummikut sai ka oma silmaga kaeda, kui buss liikus nelja tunniga 17 kilomeetrit edasi. No oli selles alles ehtvenelikke imesid. Näiteks jäätise- ning lillemüüjad, kes surmapõlgavalt triiki täis uulitsal masinate vahel sõelusid. Või autod, mille pääle meitemaa politsei oleks ää minestanud. Ühel moskvitsiks nimetataval eksemplaril ei saanud tagumistest turvavöödest rääkidagi sest tagumisi istmeid ei olnud. Tüübid kükitasid nagu kartulikotid auto põrandal reas.
Paraku oli ka asju, mis jäid Moskvas tegemata. Näiteks oli liiga vähe aega, et sisse astuda Moskva ülikooli. "Käinud Moskva ülikoolis" jääb kahjuks CV-sse kirjutamata.


Või võinuks proovida Tsaar-suurtükki töökorda sättida. See, vaesekene, ei ole oma eluea jooksul ühtegi pauku teinud. Ammu oleks aeg!


Ka jäid pooled tänavanäitused Vanal Arbatil vaatamata.


Arbati nurgatagused olid kohe eriti põnevad..


Ka oleks tahtnud külastada mõnd asjalikku kaubanduskeskust ning iseäranis raamatupoodi. Moskva kõige kuulsamas kaubamajas, GUM- is sai siiski jalutatud kuid ilmselgelt jäi minusuguse rahakott sääl ostlemiseks liialt õhukeseks.


Purskkaev sai siiski ära nähtud


 Eks siis on põhjust tagasi minna.
Aga nüüd veel paar pilti tõestamaks, et ma tõepoolest Moskvas ära käisin . Spasski torni teavad ilmselt kõik. Lenin oli kahjuks Kremli müüri äärest kapitaalremonti viidud. Teda vaatama ma ei pääsenud.


Ja kirjumirjude kuplitega  Vassili Blažennõi kirik on minu arvates üks maailma romantilisemaid.


Kohta, mille pärast Venemaale sai kobitud, ma selles postituses ei jõudnudki. Eks siis teine kord.

3 kommentaari:

Malle ütles ...

Väga tore ja ülevaatlik postitus! Mul endal ka plaanis blogistada, aga pilte on nii hiiglama palju, et ei jõua neid veel ära töödelda... Ootan järge!

Diana Tammann ütles ...

Väga lahe! Peab vist oma Moskva plaanid järgmise aasta Suzdali festivaliga ühindama... aga 2020 on kindel plaan veel kord Peterbiris toimuvat festivali Tradicia külastada. Sel aaastal oli selle festivali raames ka baltikumi lapimeistrite töid, eestlastest olid esindatud Narva ja Jõhvi piirkonnad. Kas siinpool on kõik lapimeistrid n.ö. omapead, pole ühist klubi? Lätlastega oleks ju tore muljetada, nad meile nii lähedal. :) Kuskilt poole silmaga nägin, et Riias praegu lapitehnika austajate üritus. :)
Huviga ootan jutule järge. :)

Ilme Aim ütles ...

Tore lugemine. Ka Mallel hea reisikiri! Tublid tüdrukud!