11. nov 2019

Sügistähtedega lapitekk ning ilma nutitelefonita elu.

Ongi sujuvalt viimane sügiskuu kätte jõudnud. Taevas on hall, lehed langenud ja päike suvepealinna maha jätnud. Paras aeg lapitekkide õmblemiseks. Aga kui kõik ausalt ära rääkida, (millal, mis ja kellele) siis sai antud õnnetähekestega lapitekk valmis meisterdatud siis, kui looduses veidi enam sügisvärve oli. Ehh, küll see aeg ikka lendab ja kronoloogilisest tööde järjestusest blogis pole enam möhkugi järel.
Idee on pärit minu isa riiulist, süvanõukogudeaegse raamatu "Ahjud, pliidid, kaminad" esikaanelt. Muidugi mõista ei esitatud raamatukaant lapiteki kujul kuid ideede fragmendid varitsevad meid kõikjal. Mõni päev pruugib vaid pead keerata, kui jälle ideekild vastu vahib. Värvitoonid tellija soovide kohaselt tumepunase varjundid kombineerituna halliga ja lapiteki mõõdud 240 x 150 cm.
Tekk ise läks ühe noore neiu vastremonditud tuppa. Mõtelda vaid! Ei kingitudki nooblit nutiseadet vaid hoopis lapitekk!!

lapitekid müügiks

Aga olgu, ma võtan nüüd südame rindu, jänese saapasäärest ja teen ühe mainethävitava avalduse. Põhjuseks küsimus, et miks Õmblusmamsel koheselt ehk siis mõne minuti jooksul kirjale ei vasta. (Vastan ikka küll, kui parasjagu huugava arvuti taga olen) Nimelt on  E-Estis Õmblusmamsel see viimane fossiil, kiviaega langenud isend, kellel puudub nutitelefon. Väljaspool lauaarvuti nägemispiirkonda olen uuemast infovoost täielikult ära lõigatud. ( Küll on olemas ürgajast pärit nuppudega vana Nokia. Ilma ühegi äpita.) Noorem põlvkond, kes nüüd vapustatult toolile langes, võiks küsida, et kuidas ma siiani ellu olen jäänud. Pole nagu väga vigagi aga egas ma tea, kunas viimanegi elu nutitelefoni kolib ja minusugustel tagurlastel kõri kinni pigistatakse. Vaevalt, et siis Õmblusmamsli arvamust küsitakse. Mõnikord olen nüüdki dilemma ees, et kas poleks arukas see läikiv lutsukivi oma tasku soetada. Tuleb tunnistada, et pooltargumendid on täitsa olemas. Kui mitte märkida, et elu võib tõepoolest telefoni kolida ja ilma selleta jäävad maksud maksmata, bussipiletid ostmata ja mida kõike veel. Ärgem nii ekstreemseks mingem. Aga nutitelefon on tõepoolest väga mugav jupstükk igatmasti infole koheselt ligi pääsemiseks. Millal läheb buss... aga palun. Mis on selle söögikoha päevapraad... kohe otsime. Olen eksinud... ära mitte loodagi. Gps aitab hädast. Mitu kilomeetrit on maalt kuule... vaatan järele. Keegi soovib lapitekki....minul on!!! Mida sõi Eve lõunaks... no näed siis. Pilt fb.s juba olemas.  Ja kunagi ei tuleks mulle enam kirja, et kas te olete ikka kirja näinud. Pealegi on nutitelefon nagu head and shoulders: kolm ühes. Maksa maksud, halda sotsmeediakanaleid, tee pilte ja paiska kohe ilmarahvale vaatamiseks.
Aga nüüd siis vastuargumendid. Ka neid on, kui otsida maa alt ja maa pealt. Kõigepealt pragmaatiline argument: terve ja uus nutitelefon ning selle haldamine maksab raha. Aga edasi... Ilma nutitelefonitagi on internet mind mõnikord endasse imenud. Vaatamata raudsele tahtejõule olen end tabanud mingeid tobedaid uudiseid kerimas. Ma ei taha olla see memm, kes telefon peos, laternaposti vastu põrkab. Infot on niigi minu pisikese aju jaoks liiga palju ja uskumatult tore on ilma pideva kõllita suure süvenemisega tööd teha. Või siis tõmmatagi juhe seinast ja vaadata ilma ja inimesi. Nii ilm kui inimesed on palju põnevamad, kui arvata võiks. Inimeseloom on loodud elama looduses, mitte ninapidi infovoos ja mõni asi, kui Eve lõunasöök puutumatult mööda libiseb. Reeglina ei juhtu maailmas mitte midagi, mis vajaks minu pidevat nutitelefonis kükitamist. Küllap saavad õhtu jooksul kirjadki vastatud, sõpradega suheldud ning korraliku klaviatuuriga on minusugusel seda palju mugavam teha. Ehk olen ma asjatult süüdistanud inimesi kirjaoskamatuses ning mõtlematuses ja mõnikord on mõne totaka fb postituse või kommentaari taga hoopis nutitelefon, mis korrigeerimata sabaajumõtte koheselt, ilma omanikult küsimata, eetrisse paiskab?
Nõnna palju siis nutitelefonidest ning Õmblusmamsli suurest dilemmast. Kas olla kiirreageeriv e-tiiger või hoopis aeg-ajalt oma koopasse kaduv neandertallane.

Illustratsioon nr. 1. Kiviajast pärit Õmblusmamsel. Autor Elsa






28. okt 2019

Rõõmsalt soliidne lapitekk

See lapitekk telliti ühele väärikas eas daamile juubelikingituseks. Eks ma siis püüdsin, et kingitus elurõõmu kaotamata võimalikult soliidne välja näeks. Asi jäi vist pisut elurõõmu kasuks kaldu aga naine, kel kümme lapselast peab kindlapeale väga särtsakas olema.
Mustribloki nimi on hunter star ehk siis jahimehe täht. Lapitekinduse klassika ja üks kaunimaid mustreid, mida tean. Bloki kohta leidub isand Googles ka arvukalt õpetusi kuid Õmblusmamsel tegi asja ikka pisut omamoodi. Need ameeriklaste kiirmeetodid raiskavad nõnna hullusti kangast, et ühel kokkuhoidlikul eestlasel tõusevad sellest ihukarvad püsti.
Tekikese mõõdud on 230 x 220 cm.
Siinkohal tunnen tohutut puudust interjööris pildistamise võimalusest. Mine või oma lapitekiga mööblipoodi. Seoses kangakastide vohamisega magamistoas mahub minu elamisse vaid 18. sajandi maarahva abieluvoodi ning see jääb nii väärikale lapitekile ilmselgelt väikeseks.

lapitehnika, Õmblusmamsli lapitööd

Aga kui ma sedapuhku oma blogis toimetan, siis veel mõned tekikesed. Mine tea, millal jälle siiakanti satun.
Talulapse mängutekk tõeliselt mõnusate ja pehmete põrandatekkide seeriast.. Sellist disaini olen ma korduvalt teinud aga ikka tuleb tulemus oma sugulastest erineva hingega. Juba sellepärast, et kangastel on kalduvus otsa lõppeda.

lapitekk põrandale

Ja sügisestes värvitoonides jänes Jassi lapitekk. See tekike on beebimõõtudes 90 x 80 cm ning hetkel ootab oma beebit.

Õmblusmamsli lapitekid

7. okt 2019

Peipsi tindid ja lapitekid

Siin on selgesti kuulda vintside raginat, millega ma lapiteki lakke tõmbasin. Nii suurt tekki pole ma enne teinud või vähemalt mitte tihetepituna. Mõõdud 250 x 240 cm. Ka teki sihtkoht on minu jaoks väga eksootiline. Nimelt Kolkja küla Peipsi veerel. Sääl lähedal asuv Kasepää jättis mulle oma linnuriigiga kord kustumatu mulje. Nii palju pääsukesi polnud ma korraga enne näinud. Sestap pidid pääsukesed kindlasti lapitekile jääma ja mida rohkem, seda uhkem. Meil Pärnus on vaid vareseid ja kajakaid. Mõnus linane pääsukestega kangas aitas hädast välja. Aga midagi veel... Ema pakutud peipsi sibul oli küll suurepärane idee aga selle sinisena kujutamine käis mulle üle jõu. Kuna kliendi soov oli saada oma sinisesse majja sinist tekki siis sobis kontseptsiooniga kõige enam peipsi tint. Nii see kribukalade parv neljakordses suurenduses lapiteki keskele jõudis.

blue patchwork quilt

Aga kuna postituse pealkirjas on lapitekid, siis veel mõned teosed. Näiteks üks taevasinine koerake.

lapitöö

Ja lustakas sinirebane.

sinine lapitekk

Või kogunisti kajakaga mereline toolipadi. Pole küll lapitekk, aga sedavastu üsna sinine.
Ehk aitab sinisest, sest muidu võiks arvata, et Õmblusmamsel siin üksinda sinist esmaspäeva tähistab. Seda mitte! Muideks, uurisin, et kustotsast hakati esmaspäevi siniseks pidama. Lugu oli minule, kui lapitehnikule üsna südamelähedane. Ajast-aega on pühapäeviti ikka pidusid peetud ning rihma lõdvemaks lastud. Omal ajal värviti kangast siniseks sinerõikaga kuid see vajas kinnitumiseks uriini. Tulemus oli seda parem, kui palju tolles eritises alkoholi sisaldus. Küllap ühildasidki kangavärvijad meeldiva kasulikuga ja seniks, kui rõigas toimis magasid esmaspäeval oma peatäit välja.


17. sept 2019

Luksuslik pulmatekk

Kätte on jõudnud see õnnis hetk, kui Õmblusmamslil on jälle midagi blogisse pista. Pole ma käed rüpes istunud ega niisama leegutanud. Kui, siis ainult asja eest. Terve augustikuu sai hullumööda tööd rabada ja üht-teist siiski valmis sai. Paraku on mul põhimõte, et lapiteki omanik kõigepealt. Aga sellise tähtsa sündmuse, nagu pulmakingi üleandmisega, võib aega minna ja oleks kole narr, kui üllatus kusagilt netiavarustest välja ujuks. Noorpaari initsiaalid peal ja puha.


lapitekkide müük

Nüüd on mainitud pidulik sündmus ära olnud ning kuuldavasti jäid noored oma kingitusega väga rahule. Minu arvates passib ka päris hästi.
Lapiteki suuruseks 220 x 210 cm ning muster väikeste muudatustega palkmaja tehnika.

lapitehnika

15. aug 2019

Seitse ühe hoobiga

Kui mitte ühe hoobiga, siis vähemalt ühe nädalaga. Põhjus oli pragmaatiline. Selgus, et minu beebitekivarud olid mõningase müügitegevuse tulemusel kokku kuivanud ja mul on jätkuvalt OÜ, mitte MTÜ. See tõdemus sundis tegudele. Et sõnu mitte liialt kulutada siis:
 Sinise esmaspäeva ja unelamba tekk. Esmaspäeva hommikul tahaks küll pisut kauem unelambaid silitada sest pühapäeva õhtul jälle kohmitsemine poole öö peale jäänud. Küllap ei ole Õmblusmamsel veel nii vana, et suudaks enne kukke-koitu ärgata.

lapitekkide müük


Uduroosa teisipäevatekk. Kusjuures lammas tekil ongi selline pehme ja pärisvillane. Hea beebil und oodates silitada.

roosa lapitekk


Lilleline kolmapäevatekk väikese rebasepoisiga. See lapitekk on küll nagu suveteraapia. Võtad keset novembrikuud välja, vaatad ja kohe läheb tuju heaks.


lapitekkide müük

Neljapäevane särtsakas punarebasetekk. Siinkohal värsked uudised moevallast. Kui veel aasta tagasi võis ütelda, et öökullid beebitekkidel on võitmatud, siis nüüd astuvad rebased pika sammuga öökullidele kannule.

lapitekkide müük


Maalähedane ja veidi tagasihoidlikum jänes Reede.

beebitekk, lapitekk lastele

Lustakalt laupäevane öökullitekk. Ei saa Õmblusmamsel mitte kuidagi öökullideta ja see eksemplar kukkus välja kohe eriti kenakene.


beebitekk, lapitekkide müük

Särtsakas pühapäevatekk öökull Ökuga. 

lapitekkide müük


Ja ongi nädal läbi ning igavuse üle Õmblusmamsel kurta ei saa.
Kõik tekikesed on beebimõõtu, 90 x 80 cm, puuvillasest kangast, mahulise vatiiniga, võimalikult nunnud ning praktilised. Praktilisuse koha pealt tegi üks klient mulle asja puust ja punaselt selgeks. Algul sobib lapitekk kasutamiseks nagu tekk ikka. Siis nagu kaisutekk sest veel kolme-neljaaastased armastavad ringi jalutada, tekike kaenlas. Edasi on lapitekike piisavalt kompaktne, et panna ta karbikesse: "Minu beebi kõige nunnumad asjad".
Jääb üle lisada veel kohustuslik sõnum: Lapitekid ootavad oma beebit!