14. jaan 2019

Öökullide tootmisliin

Aih, kui palju on veel eelmisest aastast näitamata aga siinkohal sellest, kuidas veetis Õmblusmamsel terve oma eelmise nädala. Nimelt oli mul siin esimese järgu öökullidisko. Kuna kõigil nendel lapitekikestel on olemas veel identne kaksiktekk siis mõni ime, kui öökullid silme ees tantsu lööma hakkavad. Järgmisena võtan mõne muu eluka ette. Aga rõõm oli minu poolne, kui ühe suure firma juht otsustas oma töötajate beebidele justnimelt öökullitekikesed kinkida. Selliseid suurte firmade juhte võiks rohkemgi olla ning ega igal firmal , erinevalt tekke ja patju tootvast Wendrest, polegi oma toodangust miskit kinkida. Metallitootja ju beebidele polte ja mutreid ei kingi ning lapitekk oleks imearmas lahendus. Aga öökullidest:
 Kõigepealt muhedalt rõõmsameelse iseloomuga öökull Öku. Välja lõigatud täpselt samal ajal, kui Vikerraadios oli saade sooneutraalsusest.

lapitekk

Järgmisena õrn ja armas öökull Roosi. Tehtud sellepärast, et mulle lihtsalt meeldib roosa värv. Kui ma olin öökull Roosi sugune väike tüdruk, oli roosa minu lemmikvärv. Hoolimata nõukogude sooneutraalsest reaalsusest unistasin ma klassikalisest roosast sitside ja satsidega kleidist. Aga mida polnud, seda polnud ja sääraseid printsessikleite sai väike Õmblusmamsel ainult oma pabernukkudele joonistada. Noolgu, loodetavasti ei keerata värvisõda üle võlli ning Õmblusmamsel õmbleb jätkuvalt enese ja klientide rõõmuks roosasid Roosi lapitekke.

lapitekid


Edasi öökull Sassu. Erinevalt stereotüüpsest nimest ei ole Sassu sassis peaga mürakaru. Ei ole üldse karu, vaid pigem vaiksemapoolne mõtisklejast öökull. Teki tegemise ajal mõtles Sassu oksale laskumisest Mary Poppinsi meetodi abil. Kuna sõbraga on ikka kindlam, siis igal öökullil on veel sõber-liblikas.
Vat sellised öökullid seekord. 90 cm pikad ja 80 laiad.


lapitehnika

7. jaan 2019

Lippude lehvides uude aastasse

Minu selle aasta esimene lapitekk!!! Mitte, et ma esimesel jaanuaril kell kuus hommikul oleks kohe tööle tormanud, et kukkuda seda esimest õmblema. Päris kell kuus hommikul ma siiski ei õmmelnud vaid pisut hiljem ja toorik oli valmis juba eelmisel aastal. Tehtud sai tekike sellepärast, et minu juurde sattus see võluvalt punane lippude ja lappidega kangas. Kangas kirjeldas mulle täpselt, millisesse lapitekki ta kuuluda sooviks. Täitsin kanga soovi ja ühtlasi tänan oma ustavaid kangaagente, kes mind niivõrd kõnekate kangastega varustavad. Olge ka sel aastal sama tublid!

Õmblusmamsel


Ja nüüd on koht, kus Õmblusmamsel peaks ette manama pühaliku näo: Uueks 2019 aastaks luban... õmmelda, õmmelda ja veel kord õmmelda!



31. dets 2018

Ebajõululik diivanipadi

Räägitakse, et mees peaks elu jooksul kasvatama poja, ehitama maja ning istutama puu. Uhh, tänu taevale, et ma naine olen ja kavatsen selleks ka elu lõpuni jääda! Naiste kohta ei ole ma ühtegi säärast mõttetarkust kuulnud kuid vastavalt võiks naine siis kasvatada tütre, õmblema maja ning istutama midagi... no näiteks kapsaid. Tütarde plaan on Õmblusmamslil mitmekordselt täidetud. Kapsaste-kardulatega pole muret ning nüüd on majad ka õmmeldud. Võtsin kohe mitu tükki ette. Arvatavasti on neil korruste planeering kiivas, küttesüsteemide asukoht ebaloogiline ning puussepp käe kõveraks maganud kuid andke andeks. Ikkagi esimesed väheke keerukamad majad minu elus. Õnneks pole oskamatusest ka suurt lugu, sest tegemist ikkagi lapitehnikas diivanipadjaga.


Padi ise on 50 x 50 cm suur ning tehtud minu lapse palvel  jõulukingituseks. Kuidas sa ikka lapsele ära ütled. Selle ebajõululiku jõulukingituse nimi on: " Jää hüvasti, mu Kopenhaagen!" Mitte, et mul Kopenhaageniga mingeid isiklikke sidemeid oleks, kuid see Vennaskonna laul on lahe ning padja kõrvutamisel Taani pealinna panoraamiga võiks leida teatavaid sarnasusi.


Aga egas see mul selle aasta ainus töö ole. Lõpp ju käes ning aeg statistiliselt asjalik olla.
2018 aastal sai tehtud 64 mängu- ning lihtsalt lapitekki. Nii suuri kui väikeseid.
15 patja, 20 igat masti kotikest ning pinalit, 10 riidetükki. Seda põhiliselt küll noorimale tütrele.
Pole paha, seltsimehed, pole paha!
Siinkohal tänan kogu südamest minult ostjaid, tellijaid ning kõiki, kes Õmblusmamsli näputöö vastu huvi on ilmutanud. Kõik te olete aidanud mul lapitehnilist eluviisi harrastadaning ehk olen minagi midagi vastu pakkunud. Kasvõi mõne inspiratsioonikillukese. HEAD UUT LAPIAASTAT!


27. dets 2018

Beebitekid ja unistused.

Jällegi on üks aastaring täis saamas Kätte on jõudnud aeg, kus teha kokkuvõtteid ning unistada unistusi uuteks aastateks...   Appi, kui pühalik!
Tegelikult on mul küll üks unistus. Iga aastaga kasvab ta suuremaks ja suuremaks, täpselt nagu lumepall. See on unistus suurest masinast. Saan suurepäraselt aru nendest mehikestest kes leiavad, et praegune masin pole piisavalt pirakas ning ego upitamiseks oleks vaja ikka suuremat ning võimsamat. Sama siin! Kuigi väiksema masinaga saab ju ka kuidagi hakkama ning suurel masinal on vastavalt suurusele vastav hind ning seda tasa teenida oleks paras katsumus. Aga siiski. Ah, kuidas ma selle suure masinaga ikka teeks ja möllaks, kihutaks ikka ühest lapiteki otsast teise!!!
Kuidas puutuvad suurde masinasse need väikesed lapitekid? Eks ikka niipalju, et need on pisikesed sammud suure masina suunas. Näiteks pisike sinine öökullitekk tegi koguni kolm sammukest edasi sest neid osteti kolm tükki korraga.

lapitekkide müük

Tegelikult on juhtunud nii, et sedatüüpi väike vankritekike on kujunenud selle aasta hitttooteks, juhul kui minusugune nanoettevõtja üleüldse hittidest kõneleda julgeks. Aja ökonoomsema kasutuse mõttes olen neid teinud kahekaupa ning kahekaupa need rebased mu juurest ära läksid. Jälle kaks väikest sammukest unistuse suunas! Seda tänu lapitehnikust kolleegi e-poele, kus ka Õmblusmamsli tööd kenasti esindatud on: http://www.mailisepood.ee

lapitekk lastele

Natuke on ka mõistetav, miks öökullid, rebased, koerad ja kassid Õmblusmamsli unistustevankrit veavad.  Esiteks olen ma püüdnud neid teha nii armsaid, kui ma vähegi suudan ehk siis nunnumeetriga koonerdatud pole. Teiseks on nad üsna tore ning praktiline kingitus vastse beebi sünni puhul: mitte väga kallid, puuvillased, masinpestavad (keetmist lapitekid muidugi ei kannata)

kingitus beebile

Ahjaa, lapitekikeste mõõdud on 90 x 80 cm ja alla kolmemeetrisest masinast enam ei unista. Kui unistada, siis ikka suurelt. :)

beebitekk

10. dets 2018

Pliiatsitopsid ehk kõik teksapükstest

Õmblusmamsel on tõeline taaskasutusfanaatik. Mõnikord jõuab minu taaskasutus kohe päris ÄRA kasutamise tasemele. Kõik on taaskasutatavast materjalist otsas ehk siis järele jääb ainult tolm ja mälestus. Näiteks on siinkohal mõnede teksapükste viimased riismed leidnud koha pliiatsitopsides.
Tegelikult tunnen ma puudust veel ühest topsikust sest pliiatsid on ühed kaduvamad asjad maailmas. (Edasi tulevad juba raha, käärid, mõõdulindid ja nõelad) Olen neid leidnud külmkapist, pesusahtlist, voodi tagust ei maksa mainidagi. Oh, õnneks mitte supipotist aga egas ma suurt imestaks.  See oleks juba pliiatsikaotuse kõrgem tase ja et säärane kahetsusväärne asi ei juhtuks, on vääga arukas hoida oma kirjapulgad kompaktselt koos. Kui ma loomepalangus köögi pastakaga elutuppa tatsun ja lillepoti asemel selle elutoa pliiatsitopsikusse torkan, pole hullu midagi.
Nõndaks, paras ports tepinguid ja tükike vanaisa palituhõlma (põhjadeks) sai tarviliselt ära kasutatud. Aga mida ma ülejäänud pükstest olen teinud:

recycling, reuse

Näiteks jõulusokuga jõulusokke.

teksapüksid, reuse

Ja teksapükstest teksajaki. Huvitav, millal ma võiksin vana teksatagi teksapüksteks õmmelda?

taaskasutus, vanast uus

Või siis mõnusalt suvise piknikuteki. Ah, tegelikult on mul selliseid taaskasutusprojekte ikka päris palju olnud.

taaskasutus, vanast uus

Ja nüüd on mulle kohale jõudnud, et olen oma topsikutega liialt kiirustanud. Et Õmblusmamsli trenditeadlikus on pärit eelmisest sajandist ja pole kopkatki väärt. Hunnik väärtuslikke õmblusvarusid on mingiteks pliiatsitopsideks raisatud kuigi konservherne purgid oleks sama hästi kõlvanud. Kaasaegne mood suisa karjub netiavarustest vastu. Seega, kellele trendikaid tepinguid!! Küllap ma ülejäänud tükkidega ikka midagi pääle oskan hakata.