Raamatuke pisipõnnile

Õmblusmamsli üheksa ameti raames sai vahepeal raamatutrükkaliks hakatud. Või mis trükkaliks, ikka raamatuõmblejaks. Eesti keeli on selle nimi tegelusraamat, või lihtsalt beebiraamat, või pehme raamat, suisa esimene raamat. Heal lapsel mitu nime. Väljamaal on selline raamatuke quiet book ehk vaikne raamat, ning nagu sõbranna Kadri teadis rääkida, kasutati neid algselt kirikutes laste lärmi taltsutamiseks ja energia suunamiseks. Aga siin ütleb sada pilti rohkem kui sada sõna. (Paluks kannatust)
Väikese päikese sees on mõned helmekesed, et asi pisutki raputamisel kõriseks. Päris vaikselt ikkagi ei saa.

 Kuna pisipoisi issi on meremees, ei saanid ju puududa meri, ja purjekas, ja imelised väljamaa kalad. Suure erandina sõidab see laevuke Eesti lipu all. Veoauto kasti mahub peale värviliste kujundite muudki. Ega siis poiss ilma autota saa.

 Arstitädist jänesel saab töökitli rohelise kleidikese vastu vahetada ja tulipunast lillekest kastab vaheldumisi veidi pahur vihmapilv ning paitab lõbus päike.

 Aednikupoiss saab kollasesse majakesse peitu pugeda ja imepuu kannab vastavalt soovile, kas õunu või pirne.

 

  Kapsaussi saab kapsaussipühadeks kirjuks muuta ning teo koja sees olevaid nööbikesi tunnelis edasi-tagasi liigutada.

 Ja lõpuks midagi värvide õppimiseks. Ise loodan, et Õmblusmamsli esimene raamat aia taha ei läinud ja tegvust selles raamatus ikkagi jagub.