Beebiraamatuke

See on jällegi koht, kus koguni minusugune lobasuu suuri sõnu teha ei mõista. Ikka asja kallale. Beebiraamat ja seda järjekorras kolmas. Siinkohal mainin, et kolm ei ole kohtuseadus ning arvatavasti teen ma neid veel. Kuigi, eks see nokitsemine on pisut aeganõudev, seda enam, et iga kord proovin teha ka midagi enese jaoks uut. Kõige tähtsam ju, et endal põnev oleks.
Niisiis, päikene, mille kiired paksust käsitöövildist ning sees kõrisevad nööbid. Beebi nime seekord ei ole, sest raamatu tegemise hetkel oli tegemist üsna värske poissbeebiga.

Meri, purjekas ja mere sügavuses värvilised kalad. Nöörist sikutades vupsavad nad välja. Veoauto, mille kasti saab midagi peita koos pisukese liikluskasvatusliku efektiga. Võimalik ehitada valgusfoori.

Maja, nööripoiss ning aias pirnipuu.

Või  hoopis õunapuu. Nööripoiss poeb majja peitu ja vaatab aknast välja.

Karvase ja koheva lakaga lõvi. Lõvile saab patsi punuda või kasvõi pai teha. Roheline kapsauss tahab peole minna ning vajab lapse abi piduriiete selga panemiseks.

Ja värvid, värvid..
Vat selline nokitsemine siis sedapuhku.