Terve maailma lapitekk

Ei ole siin imestada miskit. Väikese lapse jaoks võibki sellel lapitekil olla terve maailm. Nagu näha, läksin sedapuhku linnast välja. Otse loodusesse ja külaidülli. Paluksin nüüd pisukesele matkale

Kusagil, meie kauni Eestimaa nurgakeses on väike, lilledesse uppunud majakene. Majas elab elevant. Võõramaa loom, aga pole hullu. Maja juures kondab ringi kass ja ajab oma kassiasju. Aias kasvab õunapuu ning puu all nosib pehme villaga lammas rohtu.

Järves lööb lupsu latikas ja kurg otsib kaldal toitu. Õnneks ei tee ta lehel kükitavat konna nägemagi. Mille peale konn laialt naeratab.

Laperdavate kõrvadega koer lippab jänesejahile. Jänes viljapõllul ei tea sellest midagi kuid õnneks oskab ta kiiresti rukkilillede vahele kaduda nagu sipelgas rohtu. Nii ei jää koeral üle muud, kui liblikaid jahtida.

Metsa ääres kasvab tulipunane lilleke ning metsas üks priske puravik. Ja orav krõbistab maitsvaid pähkleid.

Taevas sirab päikene ja pääsuke teeb taeva all tiire. Lennuk lendab parasjagu Tallinna lennujaama poole. Aga kolm eidekest kasvatavad rahulikult oma aias maasikaid ja kurke.

Kurk on siinkohal üsna oluline, sest selgus, et sellist lihtsamast lihtsamat sõna olevat inglise keeles keeruline hääldada. Vat seda ma tõesti ei teadnud kuid ehk siis tõesti. Huvitav, kas siis kurk hääldatakse nagu kjuuk? Nojah, rukkililledest ja pääsukestest võibki arvata, et lapitekk rändab meiekandist pisut kaugemale. Nimelt Inglismaale. Eks ta nii ole, selles globaliseeruvas maailmas, kuid tore vähemalt, et mujal elades peetakse lugu Eestimaa loodusest ning emakeelest.